Maailmapäev, Svjata Vatra ja elukad

Nädalavahetusel oli plaanis väiksemate lastega minna loomaaeda. Tõsi küll ilmateade ei paistnud just soosiv, aga mis siis. Suur Poiss oli samal ajal Salupere retkel ja pidi alles pühapäeva õhtul laekuma.

Siis selgus, et üks väikestest (see Vaese Kiviraiduri oma) pidi Harjumaa laulupeost osa võtma. No eks ta oli juba enne teada, aga mina sain teada suht viimsel hetkel. Niisiis tuli mõned vangerdused teha, misjärel sattusin väiksematega laupäeval hoopis Maailmapäevale, kus esinesid muuhulgas
 

Svjata Vatra

 

kasakad Ukrainast

 

ja Haydamaki, Ukraina folkrock band.

Sellal küpses Vaene Kiviraidur koos võsukesega Keilas ja ootas päeva naela, 2-minutilist etteastet... Vaesed loomad!

Õhtul väisasin veel Raekoja platsil toimunud Vanalinna päevade avakontserti, milleks sel aastal oli Carmina Burana (video on näitlik). Võimas, nagu ikka, rosinaks tantsuetteaste.

Aga nädalavahetuse naelaks plaanitud käik loomaaeda jäi pühapäevaks ja polnud hullu - veel üks tore päev!

Mõned asukad Tallinna loomaaiast:

Räts kontrollib olukorda

Lõvi läbi lillede

Siesta

Saba selga ja punuma!

Mõtlik

Kuumusest lääbakil

Õhule ligemale roninud

Suled seitlisse!

Pastoraal keset linna

 



Lõppkokkuvõttes oli väga age nädalavahetus, koos kõikide lisadega :)

Iga-aastane suursündmus: kirjalik postitus blogisse

Näen, et viimati kirjutasin teemadel siia 4.juunil möödunud aastal. Teen siis oma uue iga-aastase postituse - kokkuvõtte möödunud aasta tegemistest.

Kui aasta 2012 esimene pool möödus peaasjalikult igasuguseid jamasid klaarides, siis teine pool üsna töiselt. Kontrollisin silmi ja tegin sellega ära oma erialapraktika ning lõpetasin viimaseid sabasid koolis. 

Aasta lõpp oli tormiline, sest kaks pisemat suutsid hankida kuskilt viirusliku kõrvapõletiku paaripäevase vahega. Pärast nädalast ravi kodus antibiootikumidega määrati neile veel haiglaravi ja nii veetsid mugulad oma jõulud haiglas. Suur vend oli nõus pähe tõmbama päkapikumütsi, et neile jõululaupäeval pisukest rõõmu teha ja isegi Vägaa Tõsine Isand ilmus kuppelmaastiku metsasügavustest välja, et haiglasse visiit teha. Mis oli temast kena.

Käesoleva aasta jaanuaris sukeldusin sajaga õpingutesse, et lõpueksamiks valmis olla. Vahelduseks üritasin natuke suusatada - esmakordselt 20 aasta jooksul. Pigem nägi see välja küll kui võsa vahel räsimine, aga õppematerjali kohal küürutamisele oli siiski tervitatvaks vahelduseks. Eksam läks muidugi hästi ja minu suureks üllatuseks tehti teatavaks, et lõpetan cum laude. Äge! Aga ma ei tea, mis selle teadmisega nüüd peale hakata.

Paar päeva enne lõpuaktust tuli mulle tööalane pakkumine, millest oli raske keelduda, mis päädis sellega, et nüüd ma enam silmi ei kontrolli. Millest on kahju. Aga samas saan ma iga päev koju minna enne viit õhtul, ning mugulate ning hobidega tegeleda.

Pilte olen teinud, koguni kahel fotoretkel käinud, LAF2013 oma pilte saatnud, Naiskodukaitses sõdurioskuste baasväljaõppe läbinud, Maijooksul käinud ja muidu aktiivne olnud

Ja nõnda see elu ongi tiksunud, varsti on jaanipäev ja siis hakkab elu jälle sügise poole veerema. Nagu igal aastal.

Pudrumudru

Nagu näha blogis kirjutamise sagedusest, olen olnud hõivatud igasugu asjatoimetustega.
Sügisel hakkas kooli 100-ga peale, ja III kursus osutus karmimaks, kui eelmised kaks kokku. Aga pole hullu, nüüd on aasta läbi saanud, rahu maa peal ja praktikad käimas.
Eelmisel aastal toimunud lahutusel oli paras proloog ja nüüd käib igikestev epiloog.
Kui asi 5 lausega kokku võtta, siis:
1. Väga Tõsine Isand pööras järsku ära mediteerivaks, kiiret rikastumist ihalevaks ja imemasinaid leiutavaks Jaan Tatika ning Toomas Nipernaadi ristandiks.
2. Esimene samm teel miljonite ja kuulsuse poole oli tulla ära töölt.
3. Kui tants kohe-kohe miljonäriks saamise ja  vesinikuekstraktori ümber oli juba aastapäevad kestnud, kulusid minu närvid juurikateni ära ja meie teed viisid lahku.
4. Kuna Väga Tõsine Isand ei olnud oma plaanidesse sisse arvestanud, et peab kunagi veel tööl hakkama käima, muutus väga raskeks nende kohustuste täitmine, mille kandmise ta enda õlule võttis.
5. Täna maadlen laenude, kommunaalmaksete võlgade ja muude võlgadega, mille Väga Tõsine Isand mulle maha jättis.
Nii, et hoidke mulle pöialt, sõbrad!

Aga helgema poole pealt - kogu selle hullumaja keskel ilmus mul ellu Inimene, keda võib iseloomustada Simoni&Garfunkeli laulu "Bridge Over Troubled Water" sõnadega.
Elu on täis üllatusi ja vaatamata küllaltki keerulistele oludele, on see tulvil rõõmsaid hetki!

Elu pildis

Siire merre

Doominokivike ja Patarei

...

Kalpsab üle nööri

Kultuurikilomeetri talgud

Klibu

Palamuse kool

Palamusel parvetamas

Elistvere loomapark

Elistvere loomapark

Elu pildis

Kamp

Linnamees

Kaevab pähklit maasse

Suur tükk ajab suu ... ammuli

Hopp

Kollane

...

Piilub

Siplevad

Elu pildis

Kuna ma viimasel ajal kirjutada pole viitsinud, siis edastan nähtut-tehtut pildis :-)

Kohtumine trummiga

Sünnipäevalilled

Vana ja roostes

Ora tagumikus

Sula

Raske, nii raske...

Rip-stik

Loomine pooleli

Pilkane päev

Jeerum, ma olen oma plokirulli hüljanud!

Jahhh
Aga tegemist on ka na paljuvõitu olnud - kohe igasugu rullimist :)

• sai nägemise uurimise I osa arvestus antud
• ja paar veebilehte valmis
• ja terve kuhi pilte töödeldud
• ja koolitöid tehtud
• ja vanaemaga riidu mindud
• ja laste pärast kooli vahet käidud
• ja lapsele oma koolis ekskursioon korraldatud
• ja sünnipäevakinki meisterdatud
• ja püksirihma pingutatud (no seda viimast ikke kõvasti!)
• ja lund suvila katuselt roogitud
• ja jõuludeks valmistutud
• ja seeni korjatud
• ja eks neid tegevusi oli ikka veel :)

Aga hetkel tegelen tasapisi oma klientidega - ikka ja jätkuvalt on rõõm näha rahulolevaid kliente! 

Eriti pärast seda, kui sai finantsasutuses muuhulgas hapuks läinud laenudega tegeletud :(

Aga siinkohal ma tervitan kõiki neid vapraid naisi, kes seda tööd kannatlikkuse ja leebusega edasi teevad. Ja soovin kõigile laenudega hättasattunuile häid lahendusi.

Aeg ei peatu, ei-ei

Augustimasendusest on märkamatult saanud värviline september. Lisaks algas täna sügis.

Olen aru saanud vaesuse ja rahatuse tohutust vahest. Ja aru saanud, et vaene ma ei ole. Rahatu paraku küll. Hetkel.

Olen usinalt nokkinud oma asja ajada, milleks on BLOGI, mis kõneleb silmade tervise, prillide ja kontaktläätsede teemal. Vaatan ja mõtlen, ehk kujuneb sellest midagi head, seal käib juba praegu rahvast lugemas :)

Tegelikult on peale selle ja hiljutiste kurbade sündmuste veel igasugu tegemist olnud.

Sain esmakordselt kokku oma poolvennaga, kes üpris toredaks nooreks meheks osutus.

Käisin seenel - soovitan kõigile, kel vähegi võimalik ja huvi. Seeni on tõesti kohutavalt palju.

Olen tänaseks koolis ära õiendanud juba 2 arvestust. Hetkel toimetame nägemise uurimise seminaride-praktilise õppega.

Ühe aine käigus sündis mõte uuendada Eesti Optometristide Seltsi kodulehte, ning seegi on nüüd osaliselt teoks saanud. Aga eks üks koduleht on nagu Tallinna linn - ei ole nad ju kunagi päris valmis.

Möödunud nädalal tekkis idee minna Tallinna väisanud prikk Tre Kronor pardale uudistama, Sai seegi tehtud, lastel oli huvitav ja omalgi.

Homme plaanin minna lastega Teadlaste Öö üritustele AHHAA keskuses. Varsti pean käsile võtma silma anatoomiat käsitleva konspekti ja selle pisut söödavamasse-loetavamasse konditsiooni kohendama. Idee on selles, et asi võiks minna kooli raamatukokku laenutamiseks. Aga eks näis, mis sest saab - see pole üksi minu otsustada.

no comments

Oma viimasesse kolmandikku astuv suvi on ilmselt üks neist kummalistest perioodidest, mis minu ellu aeg-ajalt laekuvad. Mitmed perekondlikud ja mitte niiväga perekondlikud sündmused on segadust tekitanud:

1. Tädi ootamatu ja üliraske haigestumine ja sellega seonduv teadmatus ja lootusetusetunne.
2. Vanaema ealine muutumine ... muutumine justkui kellekski teiseks, mis on üsna kurnav olnud minu emale, aga ka mulle.
3. Väga Tõsise Isanda otsus võtta vabalt (otsus ja töölt lahkumine sündisid küll hulka aega varem).
4. Ideed igasuguste ettevõtmiste osas ja huvitavad pakkumised siit ja sealt
5. Lisaks varaste öine külaskäik - mis polnud nende vaatevinklist võttes küll asjatu, saagina viidi kaasa Väga Tõsise Isanda jalgratas. 

Muidu on olnud rahulik- lapsed elavad oma elu. Ise olen metsas käinud, seeni juba on, aga mustikad on sel aastal kribud.
Aga elu läheb edasi...
***
Minu armas tädi asus igavikulisele rännakule 06.08.2010

Ei ole õige öelda, et inimesed
tulevad ja lähevad.
On inimesi,
kes tulevad
ja kunagi ei lähe.
Nad on sooja hommiku sarnased.
Nad tulevad
ja tulevad
ja tulek on lõpmatu liginemine.

/A.Suuman/

Kuumus

Koletu kuumus, mis hetkel valitseb, meenutab mulle Hispaania suvesid. Pilti katkub taskusse, pea on permanentselt uimane... Rääkimata sellest et teha ei jõua midagi. Virr-virr-virr.

Ühesõnaga, eile läksin randa ja olin päev läbi vööni vees, kui väsisin, läksin madalamasse ja istusin. Õnneks olen seda sorti inimene, kes ära ei põle :-)

Ühel päeval käisin õhtupoolikul isegi metsas seeni otsimas - oli +28 ja äärmiselt parmurikas. Aga ära tõin! Pool korvi kukekaid. Olid teised metsas oodanud ja sambla varjus kasvanud. Sedakorda märkisime "peenrad" lausa GPS-ga ära. Hiljem lihtne jälle üles leida!

Täna naudin täiega pilvi ja suhtelist jahedust.

Kool läbi

Selleks aastaks sai kool läbi. Ühe aine õiendamine nihkus tervel kursusel sügisesse, aga muidu on kõik tehtud. Järgmisest nädalast algab praktika - 2 nädalat, täispikad päevad.

Üldiselt läks hästi, aasta jooksul üks B ehk 4, muud hinded A ehk 5. Sügisesse nihkunud ainega oleks vist haprasti läinud, aga küllap sügiseks jõuab asja selgeks tehtud, seda enam et toda ainet on reaalselt ka vaja.

Eelmisel nädalal oli koolis rahvusvaheline konverents, kuhu ise ka ühe ettekande tegin (selle mis pildil e nr.26). Siis võtsin julguse kokku ja esitasin oma ettekande veel konkursile, millega küll tekkisid mõned viperused. Aga julge hundi rind on rasvane, teine koht ja pisuke rahaline preemiagi tuli. Ei ole vist vaja mainida, et olin ülirõõmus :)

Kuna olin ka konverentsi toimkonnas siis läks nädal jube kiiresti, olles täis igasugu askeldusi. Laupäeval oli Nakukesel lasteaias lõpupidu, ning ka nädala viimased päevad kulgesid sebimises - lillede ja kingituste orgunnimisel kaasalöömine jne.

Eile leidsin postkastist veel kutse rektori vastuvõtule. Kringlile ja kohvile plaanin kindlasti minna, ega seda tule iga päev ette, et kuskile nõnda kutsutakse!

Poisid suutsid mind üllatada, noorem heitles terve aasta inglise keelega, mida ta küll vanast ajast veel soravalt räägib, aga mille kirjutamisega kõvasti kimpus on. Või noh... Nendel on nii, et kui vihiku lehekülje pikkuses etteütluses on ca 6 kirjaviga, tuleb hindeks 2. Ja see 2 muudkui ähvardas tal ka tunnistusele viimase veerandi hindeks tulla - aga ei tulnud mitte. See oli esimene üllatus.

Teine üllatus tuli aga Joorikuga, kellel ilmnes koguni kolm kahte veerandihinnetes. Üks ähvardas tulla juba ammu, ja sellest oli temaga ka juttu. Teistega ei paistnud asi algulnii hull - nendes olid tal hinded üsna head, aga palju oli tegemata töid. Rääkisin ja rääkisin poisiga, et tööd vaja järgi teha jne. Küll sain vastuseks ebamäärast mörinat, küll poisike vihastas ja hakkas nutma, et keda kotib mingi muusika (inimeseõpetus, ajalugu) aga lõppeks ei teinud ta töid järgi, või ilmus järeltöödele õppimata. Mis teha, tiinekas. Aga samas ma ikka mõtlen et asja ei saa ka päris niisama jätta, muidu tekib tal illusioon, et nii võibki :(

Niipalju siis selleks korraks.

Suvi!

 

Suvi on tulnud küll pisut ootamatult, kuid sellegipoolest väga-siga-lahe, et praegu nii soe on.

Kuigi esmaspäeval on eksam, võtsin täna täiega vabalt. Hommikupoolikul olin lastega pargis, lugesin ja vahelduseks sõitsin Tanska rulaga. Hakkas meelde tulema küll, kuigi poisikese rula pole slaalomi sõitmiseks mõeldud. Mingil imelikul kellaajal kobisime tuppa lõunale:

Õhtupoolikul asusime aga väga Tõsise Isandaga jalgratastel Pirita poole teele. Seekord ei sõitnud me mööda Sõpat, nagu tavaliselt, vaid käänasime peale Magistrali Nõmme teele. Küllap on see tee väikese ringiga, aga liiklus rahulik ja rattateed korralikud. Peale kesklinna "nõelasilma" oli väga mõnus Kadriorust Piritani üsna heas tempos sõita.

Pirital klõpsisime mõned pildid, lasime õhtupäikesel oma kahvatute ihude pääle paista ja asusimegi tagasiteele. Koju jõudsime peale 9 õhtul, miska võis lebotamise päeva lõppenuks lugeda.

Eelnevalt olime küll teinud hullud plaanid kino Sõpruse juubeliüritust külastada või KuMu's ära käia, aga lapsed olid rataste pealt lukud maha muttinud ja sestap jäi hüva plaan seekord katki. Aga ehk veel jõuab!

Eksam

Kardetud päev jõudiski kätte. Ärkasin kell 6 hommikul, nagu viimasel nädalal iseenesest tavaks saanud. Vaatasin vähemalt x+mitmendat korda üle konspekti, avastasin et ei mäleta ühtki valemit... Päris masendav.

Kuna  füüsika eksam võetakse vastu TTÜ-s ja meie kursusel pole ühtset eksamiaega, siis oli meid tänaseks esimeseks eksamiajaks kirja pannud vaid kaks. Valdavalt minnakse eksamile alles mais, aga ma tahtsin selle raske asja kaelast ära saada.

Kohale jõudnud, tõmbasin pileti, mida kõige vähem soovisin.

Põhiküsimuseks laine, lainevõrrand, lainete liitumine. Hästi palju trigonomeetriat, mida mina kardan. Hakkasin kuskilt otsast pihta, panin kirja kõik valemid ja seosed mis meelde tulid. Õnneks ikka tulid, selgitustki sai üksjagu kõrvale kirja pandud. Ning vastus tundus olevat ammendav.

Pileti teine küsimus oli lihtne- mikroskoobi ehitus. Selle tegin suht ruttu ära.

Ülesanne oli jällegi põhiteema kohta. Interferents õhukeselt kilelt. Seda suutsin ma talupoja-loogika pealt pakkuda, aga näidata oli vaja matemaatilist lahenduskäiku, tuletamist jne. Jälle vähe nõrgem koht... Siiski, esiti pakutud vastus osutus õigeks.

Lõpuks, ohtrate lisaküsimuste abil tuli hindeks A-

See oli minu jaoks paras üllatus, ise hindasin oma taset nibin-nabin C vääriliseks.

Aga põhiline, et asi tehtud sai!

:)

---

Kuna on palju küsitud, mis need lisaküsimused olid, siis panen siia kõik ilusti kirja:

1. Mis on lainearv ja millega seotud?
2. Mis on läätse sõlmpunktid ja mis puhul langevad nad läätse peatasanditega kokku?
3. Joonestada kiirte käik kumerpeeglis, milline on suurendus?
4. Mis puhul on suurendus negatiivne?
5. Joonestada Nicoli prisma, selgitada tööpõhimõtet.
6. Selgitada, mis on valgustatus.
7. Mille poolest erinevad difraktsioon ja interferents?

Võib-olla küsiti veel midagi, mis hetkel meelde ei tule, aga põhilise sain kirja.

Viimsed päevad

Täna oli vist kogu vaheaja kõige toimekam päev.

Heakene küll, ega ma kodust välja ei saanud, kuid sellegipoolest jõudsin mõnegi kauaoodanud asjaga ühele poole.

Minu lemmiktool sai uue kuue - tooli katsin 2 aasta eest teksapükstest meisterdatud kattega, kuid istmeosa oli praeguseks paraku üsna kulunud ja samuti ei saanud ma tööd ette võtta enne kui tekkis paar sobivaid (loe kulunud ja vanu) teksapükse, mida lõikuma hakata. Vahva oli ka see, et alles siis kui olin kanga pingutamisest ja naelutamisest hullumas, meenus mulle klambripüstoli asukoht. Aga isegi siis polnud sellest kohe abi, kuna ma ei suutnud tükil ajal klambreid leida. Põhiline, et lõpuks sai asi siiski tehtud :)

Nakuke ja Tanska on juba paar päeva kodunt ära - Nakuke tädi juures ja Tanska sõbral külas. Need paar päeva on olnud tohutult rahulikud - tõesti ikka ülisuur kontrast kas on kodus 3-ne või 5-ne seltskond, kas lapsi on selles koosluses rohkem kui täiskasvanuid või mitte.

Vahepeal käis Tanska ka karatelaagris, kus kõik kenasti läks - peaaegu kuni lõpuni välja. Vahetult enne lõppu, otsustas noormees omal käel enneaegu laagrist lahkuda. Üks treener (mitte tema oma) olla öelnud et lapsed on nüüd vabad ja kohe ununesid kõik kokkulepped oma treeneriga koos koju minna. Kuna oma treener võttis parajasti vööeksamit vastu, ning ei saanud kohe noormehe ja tema sõbranna plaanil sabast kinni, siis pakiti kribinal-krabinal asjad ja astuti minema. Pärast, kui asi oli kodus läbi arutatud, käis noormees treeneri juures vabandamas...

***

Vaheaeg on kohe lõppemas, aga õppimise lainet ei paista kusagilt veel. No mis siis ikka - kui tuleb, eks katsun siis peale saada.

Pea tühi

Vaheaeg hakkab läbi saama, ei meenugi et oleksin kuidagi suurelt ja huvitavalt aega veetnud.

Nojah, mitu korda sai lastega kelgutamas käidud - ise lasin ka mõned korrad mäest alla. Täitsa lahe oli.

Ja siis olid jõulud ja uusaasta - ka toredad päevad.

Muidu aga vedelesin niisama - ei teinud planeeritud asju.

Lugesin läbi ühe raamatu.

Tülitsesin Väga Tõsise Isandaga ja leppisin.

Eile läksid kõik lapsed kodust ära - noorim mu tädi manu, keskmine sõbra manu ja vanim oma onu manu. Õhtul jagasime Väga Tõsise Isandaga et Üsna Vaba Õhtu on. Ja nagu kokku lepitult seadsime sammud Texas Honky Tonk&Cantina poole. Jälle sai maitsev õhtu olema, Väga Tõsine Isand pugis sisse poolteist paneeritud chillikauna, mispääle hakkasid temal käed värisema ja nina lurisema. Peale seda mugis ta veel sisse ühte ja teist, kuni pistis põske paneeritud rohelise pipra. Hm, oodatud röögatuse asemel tuli leebe hinnang, et täitsa mahe kraam...

Täna laekus oodatud 3 põngerja asemel koju tagasi ainult 1. Ikka imelikult vaikne kui neid kodus pole...

Ja pea on imeliselt tühi.

On vist aeg seda tühjust millegagi täitma hakata.

Kui tervet rehkendust teha ei jõua, tee siis pool :)

Viimaks ometi on lubjatükid eest ära tulemas ja füüsika rehkendus ning ka matemaatilised tuletamised hakkavad jumet võtma. Vähemasti on juba kolmas loeng, kus rehkendus on puha õige. No jah, ja mis saabki selle vastu olla :)
Laboritega on küll niimoodi, et neid olen siiski siiani kõiki jõudnud teha. Ka nii et kogu rehkendus tuleb kaitsmisel uuesti teha, rääkimata siis joonistest. Aga ennäe imet, kuidagi olen selliseltki asjad ära jõudnud teha, ning võlgnevusi pole tekkinud.
Põhimõtteliselt võin endale pika pai teha, ning kordaläinud päeva lõpetuseks kruusitäie kuuma piima juua :)

Aeg...

...on läinud eriti kiiresti. Viimased 2-3 nädalat ülitiheda graafiku järgi- tehtud on mitu arvestust, referaati, üks riskihindamine ja esitlus; kaitstud 3 optikalaborit, lisaks mitu kontrolltööd. Nii, et kõigiti tegus aeg on olnud.

Õnneks on tulemas mõned nädalald, mil päevad on pisut lühemad, kuigi töid tuleb siiski veel mitmeid.

Aga väss on hirmus, eile peale anatoomia kontrolltööd ja seminari põõnutasin õhtuni. Niisugust asja pole enne juhtunud, et tervest peast sedasi põõnutada saan.

Vahepeal leidsime mõnusa talvise joogi:

200ml piima

kakaod

50ml rummi

vahukoort

Muidu nagu ikka, teha kakao, sellesse rumm ja vahukoor peale. Soovituslik on juua kõrrega :)

mmmmmmmm

Vahepeal...

Vahepeal jäi Nakuke haigeks.
Kõigepealt sügeles natuke, siis teisel päeval läks ta punaselapiliseks, kolmandal päeval oli ikka punaselapiline. Andsin Zyrtecit. Neljandal päeval ta enam nii lapiline polnud aga käisime arsti juures. Võeti vereproov- see oli kole, kuna kummagi käe veenist ei saadud midagi vaatamata torkimisele kätte. Lõpuks lüpsti 2 topsitäit sõrmest välja.
Nakuke oli vapper- väga rahulik, ei rabelenud, ei nutnud.
No pmst olin natuke tekkida võivat olukorda ette näinud ja osanud ette selgitada ning kohapeal rahustada.
Pärast, et Nakukest millegagi rõõmustada võtsin siiski ette Rännaku Tädi Juurde, mida ta oli pikisilmi oodanud. Seal veetsime üpris rõõmsalt aega, maalides siidile (millest pidi keit tulema) kõiksugu vahvaid elukaid ja asju. Üks ütlemata roosa siid sai :)
Aga.
Siis muutus Nakuke vaikseks ja varsti puges tugitooli ja varsti hakkasid tal silmad pilkuma. Uurisime siit ja sealt, selgus et jalad valutavad. Ta kurtis seda ennegi, maalimise käigus natuke, aga soovitasime ju tal istuda ja puhata. Siis võtsin Nakukesel villased sokid jalast ja nägin et jalad on üsna jämedad. Vaevu sain sukakad jalast- see oli talle kole valus :(
Järgnes kiire kojusõit taksoga, Zyrtec ja aegamisi hakkas paistetus alla minema. Eile hommikuks olid jalad juba täitsa vinks-vonks. Väiksemaid laike aga on kere veel täis, Zyrtec jätkub.
Kuna aga arstiga sain suhelda alles eile õhtul, siis muidugi edasised sammud alles tulevad. Nimelt selgus et allergianäitajat veres pole. Täna viisin veel ühe proovi ja nüüd istun ja ootan...
Side lõpp.

Oktoober

Vahepealne elu on kulgenud kiirelt ja ütleks, et isiklikus plaanis heitlikult.
Väiksemad jõngermannid on saanud vahepeal aastakese vanemaks.
Koolis läheb siiski hästi- siiani vähemalt. Aga püüd on sinnapoole, et läheks ka edaspidi.
Esimesed anatoomia kontrolltööd on edukalt seljataga.
Optika osa TTÜ-s on huvitav. Loengud on huvitavad, kuid praktikumidega võib jamaks minna, kuna loengute järjekord ei vasta praktikumide järjekorrale. St. minu (ja paljude teiste) järgmine praktikum on teemal, millest mul veel teoreetilist teadmist polegi. Teise sõnaga, tuleb ise otsida ja uurida.
Otsustasin vahepeal trenni minna (pole end juba aastatid liigutanud), ja et asjast kasu ka oleks, valisin enesekaitse Wing Tsun treeningud.
Korra käisin ja järsku sai mulle selgeks, et olen kole nõrk. St. kui reaalselt ka keegi peaks kallale tulema, siis täna minust talle vastast ei oleks. Samas, kui hästi järgi mõelda, olen seni igasugu kallalekippujate küüsist alati edukalt põgenenud. Mitte kunagi pole nendega lähivõitlusse astunud. Isegi mitte lapsena, v.a. paar hoovi kamba reeglite järgi toimunud rusikavõitlust ja kaklust.
Nukkidel kätekõverdused trenni lõpuks oli täielik killer, kolm tükki tegin ja edasi lasin peopesadel ... ja siis juba ka ... põlvedel. Pärast olin nii toss, et kohe häbi hakkas. Ütleks, et pidasin end pisut sitkemaks, reaktsiooni veidi paremaks jne.
Aga eks ma lähe sinna ikka tagasi, kui võimalust on. Eriti veel nüüd kus ma tean, et tegelikult pole asi nii ilus, kui mulle endale tundus :)
***
Wing Tsuniga jäi nüüd küll nõnda et see lugu jäi katki. Nakuke jäi haigeks jne. Praegu käin jala ja teen kodus kätekõverdusi :)

Kool

Nüüd on esimene koolinädal seljataga. Võrreldes kunagise koolisõppimise ajaga on palju muutunud. Rääkimata muidugi sellest, et erialagi on midagi sootuks muud.

Küllap on palju olulist vaja just esimese aastaga omandada- paar ainet on siiski kaalukamad. Esimesel semestril optika aga ka anatoomia, millega juba algust olen teinud. Erialaained tulevad järgmisel aastal. Meeldib või mitte, aga ka tuupimist tuleb kindlasti. Kasvõi anatoomias: selgeks saada kõigi ihuliikmete nimetused, kont ja lihas; elundid ja talitlus jne. jne. Aga nagu õppejõud lubaski, tundub asi hetkel loogiline, kuigi jah, õppida on ka ikka kõvasti vaja.

Kursus paistab tore, suhtleme loomulikult koolis, aga ka meilitsi. Õnneks pole meid ka üleliia palju ja väiksem seltskond sulab paremini kokku.

Side lõpp.UQQJJKBD