Murfoloogiat seoses läheneva eksamiga

Rakendusliku kabuhirmu seadused:
1. Kui te enne eksamit konspekti uurite, on selles kõige tähtsamad kohad loetamatud.
2. Mida rohkem te eksamiks õppisite, seda vähem te teate, millist vastust nad ootavad.
3. 80% lõpueksamist põhineb ühel puudutud loengul, mis käsitles raamatut, mida te pole lugenud.
4. Õhtul enne kontrolltööd Inglismaa ajaloost käsib bioloogia õppejõud teil läbi lugeda kakssada lehekülge ripsusside kohta.
Ääremärkus:
Iga õppejõud eeldab, et teil pole midagi muud teha, kui õppida tema kursust.
5. Kui te võite eksamil kasutada raamatut, unustate te vajaliku raamatu koju.
Ääremärkus:
Kui te võite eksamiks kodus ette valmistuda, unustate te, kus te elate.
6. Semestri lõpul meenub teile, et semestri algul panite end kirja mingile kursusele — ja ei käinud kordagi.

Aru saate te asjast alles pärast eksamit.

Seni kuni tark mõtles, läks loll üle jõe...

*Targa inimese jaoks on komistuskivi all peidus õpetus järgmiseks sammuks.
*Levinuim liik rumalaid on need, kes kõiki teisi rumalaks peavad.
*Kõige eest tuleb maksta - isegi lolli pea eest!
*Eksam on teadmiste loterii.
*Tark märkab teise rumaluses ka tarkust.
*Tark ei mõista, et kõik ei mõista seda, mida tema mõistab...
*Ühed mõtlevad ja siis ütlevad, teised ütlevad ja siis mõtlevad, kolmandad üksnes ütlevad, mõtlemine ei kuulu nende kompetentsi!
*Mida vanemaks inimene saab, seda enam tõmbub ta endasse -- ju seal siis vabaneb millegi arvel ruumi...

Noppeid

"Kuidas sa mu said, taat?" küsisin, tahtes olla temaga sõbralik ja seltsiv.

"Ema kandis sind mõni aeg enda sees ja siis sa sündisid," seletas ta mulle. "Ta ütleb, et sa kasvasid nagu lill ta südame all."

"Nagu Musta pojadki?" küsisin.

"Jah, just nii."

"See ajab mul südame natuke pahaks."

Jah." Isa jäi vait, vaadates läbi talli ukse võsastiku poole, siis sõnas: "Minul ajas ka, kui ma sellest esimest korda kuulsin..."

***

Ma soovisin alati, et ta maja läheks põlema, nii et ma saaksin sisse tormata ja ta elu päästa.

***

Joe'l oli vend Andy, kes oli nii väike, et ei käinud veel koolis. ... Andy oli blond ja jooksis nagu kukkurrott.

***

"Seal võib raha teenida," rääkis ta alati. "Seal võetakse kasutusele uut maad."

"See on õige," nõustus isa temaga. "Kidman võtab kasutusele nii palju kui vähegi saab. Pärast seda, kui olete tema heaks nelikümmend aastat töötanud, annab ta sellest maast kuus jalga teile kasutada."

***

Härjaajaja Arthur Robins oli pärit Queenslandist. Peteri küsimuse peale, miks ta sellest osariigist ära tuli, seletas tema: "Mu naine elab seal." See seletus rahuldas Peterit täielikult.

***

"Iga mees, kes teist korda naise võtab, tuleb närviarsti juurde saata."

***

Peteri arvates nägi Arthur välja nagu vombat. "Iga kord kui ma teda näen, on mul tunne, et pean kartulid ära peitma."

***

"Kuulge, mis ma teile ütlen," kuulutas Peter tähendusrikkalt. "Kui teie saapatallad oleksid nii tugevad kui selle poisi visadus, siis peaksid nad igavesti vastu."

Alan Marshall "Ma suudan hüpata üle lompide"

Noppeid lugemisvarast

Jõukus ei ole see, mis teenitakse, vaid see, mis järele jääb... Mu vanaemal oli põrsas, see sõi ja sõi, aga priskemaks ei läinud.

Ega tüdruk pole kivi, et viskad tee äärde ja mõtled et teine kord kui vaja võtad jälle üles. Tüdrukul on jalad all- või korjab mõni teine ta üles.

Mis reisijad mehed tee peal üles võtavad, selle jätavad sinnasamasse maha. Sellest ei ole kedagi. Oma kodu on oma kodu...

Selles kaupmehe kasu on, et ostab odavalt ja müüb alla oma hinna... Kunde peab arvama, et sina kauplemisega midagi ei võida. Muidu hakkab kisama, et kaupmees võtab kasu, kisub raha. Aga kuidas sa kaupled, kui kasu ei saa. Kaupmees tahab ju ka elada. Töömees saab töö eest makstud, tunni- või päevatasu. Kaupmees peab oma töö eest ka tasu saama. Kaubakasu on tema palk. Aga jutt olgu niisugune, et kaup on jumala hea, aga kasu kuradi vähe.

Et viin andis inimesele julgust, seda oli Juhan ammugi märganud. Aga viin ei muutnud asjade käiku, see jäi ju samaks. Viinajulgus oli nagu õletuli, sellest jäi ainult pihutäis tuhka.

Ah sina pista oma vabariik... Konn mätta otsas krooksub ka. Astutakse talle peale, ja on valmis. Niisama ka sinu vabariik siin kahe suure võimu vahel.

Sina tahad rohkem olla, kui sa oled. Inimene elab tööst ja mitte toretsemisest.

Selle naisterahva suul lukku ei ole. Ei tea, kuidas on teise otsaga.

Inimene ei tohtinud muidugi norutada. Härta saatis poolvaljult kõik mured ja hädad sinna kust keegi kunagi pole tulnud, ja rühmas edasi. Kui inimene tööd teeb, siis pole aega mõelda. Mõtlemine ja puurimine on üldse lollus.

Maailmas on juhtunud palju niisugust, mida enne ei usutud.

Peab õnne olema, muidu ei saa edasi. Muidugi ei maksa jääda lootma loteriivõidule. On olemas õnnesid, mille saad ise kätte- kui tahad.
A.Mägi "Lippude vahetus" QQJJKBD

Noppeid lugemisvarast

Las tõbi läheb korralikult kerest välja. Kui tõbi kerest välja ei lähe, siis keerab tagasi ja on hullem.

Kus kaks isandat, seal on raibe olla.

Keelt valva hullemini kui käsi, keelega teed endale ja teistele palju rohkem kurja kui rusikatega.

Meest ühele varesele vähe, kahele palju.

-Võibolla oled minust kuulnud.
-Kuuleb kõiksugust... Selleks inimesel kõrvad on. Tuul toob kõike. Sitahaisugi laotab laiali.

Tont teab, kellesse poiss on läinud... Valetab, sekeldab ja õiendab. Petab lihasel emal ja vendadel silmad peast välja.

Pead seisma ona kahe jala peal. Kui sulle liiga tehakse, pole sul kellelegi kaebama minna. Kui saad, tee teinekord liiga vastu. Kui ei saa, pea suu ja kannata ära. Inimesed on loodud nagu katuselatid- üks teisest kõrgemale. Peaasi et sa ise oma paika tead. Kui pääsed, roni ülespoole. Kere on sul lõtv, aga nupp hea. Katsu nupu varal elada. (ema õpetussõnad oma elu alustavale pojale)

Kadedus on kuri asi, kasu pole selle tekitajal midagi.

Õnne peab mehel olema, muidu ei aita miski. Rabele kui palju tahes, ikka sipled nagu kärbes toobis. Teine läheb õnnega viuhti vastu taevast üles. Näe, mina olen aru saanud, et õnn mind ei tõuka. Ma enam ei rabelegi. Kui sa õnne kord käest lahti oled lasknud, ei ta siis enam tule, palu või põlvili. Õnn üksi ei aita. Peab olema ka mees, kes õnne sarvist kinni rabab ja kinni hoiab.

Mina olen maailmas paljudest asjadest ilma jäänud ja elan ikka edasi.

Kord ja seadus pidi olema Prantsusmaalt päriselt kadunud. Punapart oli vanasaatan ise, kes oli põrgust lahti lastud inimesi kiusama.

Kingid kopika ja tõmbad teisest kohast rubla sisse... Ihnuskoi on mees, kes ei raatsi sügisel kopikaid maha külvata, kuigi teisel kevadel peaksid kümnekopikalised maast üles kasvama. Niisugused mehed ei saa kunagi rikkaks.

Kaval inimene pilkab vahel ka iseennast. See teeb kuulajatele head meelt ega maksa midagi.

Aga ep ole kaalu, mis kellegi elu raskust või kergust kaaluks- elaja ise sellest palju ei küsi.

-Ei saa matsid sakste vastu.
-Saksamaal ju puha saksad kõik. Matsid räägivad ka saksa keelt. Aga ikka mässavad.
-Imelik asi! Kuidas nad siis vahet teevad, kes on saks ja kes pole.

A.Mägi "Õigus hõlma all"UQQJJKBD

Noppeid lugemisvarast

Inimene elab nagu mardikas kivi all.

Hakkab moskoviit kord võõrsil käima, ilma et talle vastu hakatakse, tuleb jälle.

Inimene usub ja loodab nagu sipelgas, kes ronib kümme korda üles mööda sama rohukõrt, kukkumisest hoolimata.

Amet õpetab pidajat.

Naise vägi käib mehe omast üle. Noore poisi omast käib see igati üle.

-Kas siis õigust sugugi maailmas pole?
-Ei ole, poeg, ei ole. Õigus on suurte ja vägevate käes. Needki kaklevad omavahel õiguse üle. Meiesuguste jaoks ei ole midagi üle jäänud.

Varese kisa ja rahva pilke vastu ei ole rohtu. Ajad varese ühe aiateiba otsast minema, lendab järgmise otsa ja kraaksub edasi su peale.

Naiste jutu ja puu sees urgitseva ussi vastu ei saa midagi teha.

A.Mägi "Uued isandad" UQQJJKBD

Sotsiaalküsimus a la1729.a.

Jonathan Swift, keda me teame Gulliveri reiside kirjeldajana, on 1729. aastal tulnud lagedale ka novaatorlik-iroonilise ideega ("Tagasihoidlik ettepanek") kuningriigi sotsiaalvaldkonna parandamiseks. Muidugi pole see ettepanek praktilist lahendust leidnud- seda kahtlemata kehtivate moraalinormide ja mõnegi inimestele omase, kui poliitikale võõra omaduse tõttu. Mina võtan endale siinkohal vaid teksti vahendaja rolli.
***
Hakatuseks kirjeldab Swift vaesema elanikkonna haletsusväärset seisukorda Iirimaal ja tõdeb:
"On tõsi, et vastselt emaihust tulnud last võib aasta otsa toita emapiimaga, lisades õige vähe muud toitu, mille peale ei kulu rohkem kui paar šillingit või nipet-näpet, mida ema suudab kindlasti ise teenida või seadusliku kerjamise teel hankida...".
Varsti peale seda tuleb ta välja ideega "... ühe aasta vanune, terve ja hästi toidetud laps on kõige maitsvam, toitvam ja tervislikum roog, olgu siis küpsetatult, keedetult, praetult või hautatult..."
Samas möönab ta, et selline toit oleks kallivõitu, kuid "... seetõttu eriti sobiv maaisandatele, kes, olles enamiku vanematest juba niigi tühjaks imenud, võiksid nüüd ka lastel hea maitsta lasta." Edasi arutleb kirjanik pikalt selle uuendusliku korralduse peensuste üle, ning põikab jutujärjega pisut kõrvale:
"Mõni pessimistlikuma meelelaadiga isik on suures mures vanade, haigete või vigaste inimeste tohutu hulga pärast... Aga see küsimus ei tee mulle üldse vaeva, sest on ju väga hästi teada, et neid sureb ja hääbub iga päev küll külma, küll nälja,küll mustuse, küll satikate kätte. Ja mis puutub noortesse töölistesse, siis on nad praegu niisama lootusrikkas olukorras. Nad ei leia tööd, mistõttu jäävad näljast sedavõrd jõuetuks, et kui nad ka migil ajal juhuslikult tööd peaksid saama, siis ei jätku neil jõudu sellega toime tulla, ja nõnda vabanevad nii kodumaa kui ka nemad ise tulevastest hädadest."
Edasi toob ta välja oma imikute turustamise idee eelised alates majanduslikest kaalutlustest lõpetades asjaoluga, et teatud vanemad hakkaksid oma laste eest paremini hoolitsema.
Lõpetuseks tulevad manitsussõnad poliitikuile: "...kuningriigis on ümmarguselt miljon inimesekujulist olendit, kes oma olemasolu eest on kokku kaks miljonit naelsterlingit võlgu- kui lisada ameti poolest kerjustele talupoegade, rentnikkude ja tööliste vägi koos nende naiste ja lastega, kes on kerjused vaesuse poolest; ma soovin, et poliitikud, kellele minu ettepanek on vastumeelt ja kellel jätkub enesekindlust proovida mulle vastata, küsiksid nende surelikkude käest, kas nende meelest poleks olnud suurem õnn, kui nad oleksid minu kirjeldatud viisil aastavanusena toiduks müüdud ja seeläbi säästetud kestvatest hädadest..."
***
"Tagasihoidliku ettepaneku" täisteksti võib leida kenasti maakeelde ümberpandult Loomingu Raamatukogu 1988.a. 51/52 raamatus "Valik III".
Iroonilisel kombel sattus eeltsiteeritud lugemistükk mulle pihku samal päeval, kui meie vastne sotsiaalminister suud pruukis.
Side lõpp.

Inimesed kokkuhoiust

***Kokkuhoiunipp oleks ka see, kui kui "kokkuhoiunipp" kokku kirjutada - hoiab kokku yhe täheruumi, yhe klahvivajutuse, ja mis veelgi olulisem - saab grammatiliselt ôige.
*** Mina enam kodus aluspesu ei kanna ja perel keelasin ka kandmise ära. Kokkuhoid olemas. Märgade ja poriste ilmadega käin kingade/saabaste asemel kummikutega, mehele ja poistele ostsin kingade otsa panemiseks kalossid. Kingad kestavad kauem.
*** Käin külas söömas, lähen õhtusöögi aegu mõnele tuttavale külla ja kokkuhoid missugune. Hommikusöögiga on raskem, sest ööseks alati ei saa jääda.
*** Kolli-volli: ammu juba wc paber ajalehe vastu vahetatud.
*** Vaenukägu: Mis säästu- ja muud pirnid - marss militaartarvete poodi ja perele ööprillid, pole üldse lampe vaja. Arvuti tuleb dünamoakule jooksma panna, keerad aga vänta nigu grammofonil ja muudkui surfad.
Allikas: Perekool

Abielu

Asi kui selline:
Abielu ei ole armastuse eluea pikendamine. Abielu on armastuse laiba mumifitseerimine.
Tegevuskava:
Hoia oma silmad pärani enne ja poolkinni peale abiellumist.

Arengurisk:
Naised abielluvad meestega, lootuses et nood muutuvad. Mehed abielluvad naistega, lootuses et nood ei muutu. Nii et mõlemad on lõpuks vältimatult pettunud.
Arenguriski maandamine: Paljud abielud oleksid paremad, kui abikaasad mõistaksid, et on tegelikult ühes paadis.

Muud ohud: Abikaasa on see, mis jääb armastatust järele peale närvide katkemist.

Ja lõpetuseks inglisekeelne one-liner:
Before marriage, a man yearns for the woman he loves. After marriage, the 'Y' becomes silent.