Pudrumudru

Nagu näha blogis kirjutamise sagedusest, olen olnud hõivatud igasugu asjatoimetustega.
Sügisel hakkas kooli 100-ga peale, ja III kursus osutus karmimaks, kui eelmised kaks kokku. Aga pole hullu, nüüd on aasta läbi saanud, rahu maa peal ja praktikad käimas.
Eelmisel aastal toimunud lahutusel oli paras proloog ja nüüd käib igikestev epiloog.
Kui asi 5 lausega kokku võtta, siis:
1. Väga Tõsine Isand pööras järsku ära mediteerivaks, kiiret rikastumist ihalevaks ja imemasinaid leiutavaks Jaan Tatika ning Toomas Nipernaadi ristandiks.
2. Esimene samm teel miljonite ja kuulsuse poole oli tulla ära töölt.
3. Kui tants kohe-kohe miljonäriks saamise ja  vesinikuekstraktori ümber oli juba aastapäevad kestnud, kulusid minu närvid juurikateni ära ja meie teed viisid lahku.
4. Kuna Väga Tõsine Isand ei olnud oma plaanidesse sisse arvestanud, et peab kunagi veel tööl hakkama käima, muutus väga raskeks nende kohustuste täitmine, mille kandmise ta enda õlule võttis.
5. Täna maadlen laenude, kommunaalmaksete võlgade ja muude võlgadega, mille Väga Tõsine Isand mulle maha jättis.
Nii, et hoidke mulle pöialt, sõbrad!

Aga helgema poole pealt - kogu selle hullumaja keskel ilmus mul ellu Inimene, keda võib iseloomustada Simoni&Garfunkeli laulu "Bridge Over Troubled Water" sõnadega.
Elu on täis üllatusi ja vaatamata küllaltki keerulistele oludele, on see tulvil rõõmsaid hetki!