Selleks aastaks sai kool läbi. Ühe aine õiendamine nihkus tervel kursusel sügisesse, aga muidu on kõik tehtud. Järgmisest nädalast algab praktika - 2 nädalat, täispikad päevad.
Üldiselt läks hästi, aasta jooksul üks B ehk 4, muud hinded A ehk 5. Sügisesse nihkunud ainega oleks vist haprasti läinud, aga küllap sügiseks jõuab asja selgeks tehtud, seda enam et toda ainet on reaalselt ka vaja.
Eelmisel nädalal oli koolis rahvusvaheline konverents, kuhu ise ka ühe ettekande tegin (selle mis pildil e nr.26). Siis võtsin julguse kokku ja esitasin oma ettekande veel konkursile, millega küll tekkisid mõned viperused. Aga julge hundi rind on rasvane, teine koht ja pisuke rahaline preemiagi tuli. Ei ole vist vaja mainida, et olin ülirõõmus :)
Kuna olin ka konverentsi toimkonnas siis läks nädal jube kiiresti, olles täis igasugu askeldusi. Laupäeval oli Nakukesel lasteaias lõpupidu, ning ka nädala viimased päevad kulgesid sebimises - lillede ja kingituste orgunnimisel kaasalöömine jne.
Eile leidsin postkastist veel kutse rektori vastuvõtule. Kringlile ja kohvile plaanin kindlasti minna, ega seda tule iga päev ette, et kuskile nõnda kutsutakse!
Poisid suutsid mind üllatada, noorem heitles terve aasta inglise keelega, mida ta küll vanast ajast veel soravalt räägib, aga mille kirjutamisega kõvasti kimpus on. Või noh... Nendel on nii, et kui vihiku lehekülje pikkuses etteütluses on ca 6 kirjaviga, tuleb hindeks 2. Ja see 2 muudkui ähvardas tal ka tunnistusele viimase veerandi hindeks tulla - aga ei tulnud mitte. See oli esimene üllatus.
Teine üllatus tuli aga Joorikuga, kellel ilmnes koguni kolm kahte veerandihinnetes. Üks ähvardas tulla juba ammu, ja sellest oli temaga ka juttu. Teistega ei paistnud asi algulnii hull - nendes olid tal hinded üsna head, aga palju oli tegemata töid. Rääkisin ja rääkisin poisiga, et tööd vaja järgi teha jne. Küll sain vastuseks ebamäärast mörinat, küll poisike vihastas ja hakkas nutma, et keda kotib mingi muusika (inimeseõpetus, ajalugu) aga lõppeks ei teinud ta töid järgi, või ilmus järeltöödele õppimata. Mis teha, tiinekas. Aga samas ma ikka mõtlen et asja ei saa ka päris niisama jätta, muidu tekib tal illusioon, et nii võibki :(
Niipalju siis selleks korraks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar