Väga Tõsine Isand hakkab oma nädalaselt NY turneelt varsti kodumaile tagasi jõudma. Netiga oli New Yorkis jama- hotell tahtis netiühenduse eest saada 10 $ päevas, mujal aga polnud seda vabalt saada. Seega jäi üksikuks ürituseks ka tema reispäeviku esimene sissekanne.
Telefonis tundus ta küll veel reibas olema, aga pääle kokkukortsutatult lennukis tervelt 8 tunni jooksul kügelemist, on karta, et homme ta nii rõõmus enam pole. Aga mis sa hing ikka teed, kui keret on ja istmevahed nii neetult kitsad.
Eks ma isegi piinlesin kui kunagi Londoni kaudu Malagast Tallinna tulin. Istmed alla ei käinud ja nuta või naera- selg hakkas lõpuks valutama. Abiks polnud ka Stanstedi lennujaama põrandal veedetud öö, pappkastil istudes ja magavaid lapsi valvates. Hiljem olen tihti mõelnud- kes kurat reisib pappkastidega? Ise pole sellist tegelast ei varem ega hiljem näinud. Pappi hoidis koos ainult pakkekile. Tallinnasse jõudnult oli kasti kuju pigem ümmargune, asjadega oli nagu oli. Kes viitsib lugeda juttu kolimisest, see saab ka selgust, miks sellise veidruseni üldse jõutud sai...
Igal juhul jään Väga Tõsise Isanda reisimuljeid ootama, nii suusõnal, kui ka blogis. Samuti reisipilte. UQQJJKBD
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar