Pühimised

Lõpuks on käes nii kauaoodatud vabad päevad! Kuna minu teinepool ei ole tähtpäevade austaja, on needki pühad meie kodus pigem tagasihoidlikud. Sel aastal siiski ripuvad akendel laste meisterdatud kaunistused, tütrega meisterdasime väikesest fliiskolmnurgast, viltkiust ja nööpidest kuusekese elutoa aknale rippuma.
Eile jalutasime perega ja käisime väljas söömas. Söögikohaks oli hiina restoran, kust me leidsime kõige viletsama hiina toidu, mida seni söönud olen. Edaspidi soovitan tuttavatel-sõpradel soojalt sinna mitte sööma minna. Aga tühja kah- selline pisiasi ei rikkunud oluliselt ei tuju ega päeva. Jalutuskäik oli see-eest tore!
Täna läheme külla minu tädile, kus juures lapsed hakkavad piparkooke küpsetama. Mul on ikka täiega hea meel et mul on selline tädi, kelle juures lapsed saavad meisterdada, voolida ja joonistada! Tädi arvas et oleksime võinud veel sel aastal nedega ujulasse minna, aga nüüd jäi mul kurk haigeks ja kardetavasti ei tule sellest vahvast plaanist mitte midagi välja. Lapsed muidugi olid juba ettepanekut kuuldes valmis vette sumama. Minu ema ütles ikka et lapsed tormavad juba siis merre ujuma, kui viimased jääpangad veel lainetes ulbivad ja pärast väidavad et vesi oli "niiiiiii soe ju". Kahju kohe, et mina laps ei ole ja muretsen mingi nõmeda valutava kurgu pärast ja selle pärast, et kuidas ma pärast tööle lähen ja äkki külmetan niiviisi veel juurde. Täielik eideke, mis teha!
Mõne päeva pärast on meil oodata külla ka sõpru kaugelt maalt. Nendega tahaks jalutada ja linna näidata, mõnes kohvikus hõõgveini rüübata ja pärast minu ema juurde minna. Ema korraldab enda juures iga aasta lõpus õhtusöögi ja siis jagatakse tavaliselt ka kingitusi. Paistab, et talle selline korraldamine ja sättimine meeldib.
Siis on selle aasta viimased tööpäevad ja aasta lõpetamiseks tuleb mu vend oma perega meile külla. Tavaliselt me olemegi niimoodi vastastikku üksteisel külas käinud- päris lahe minu arust :)
Õnneks on sel aastal vähemalt minul 2.jaanuar vaba, mis teeb aastavahetuse puhul lausa 4 vaba päeva!
Tõtt-öelda naudin ma juba ette kõiki neid tegemisi, mis ees seisavad, sest eelmisel aastal näiteks kasutasin ma sama aega emotsionaalses mõttes äärmiselt ebakvaliteetselt. Terve pühadeaja tegin remonti, tööle läksin veel rohkem väsinuna ja stressis, kui enne pühi ja see maksis end mõne kuu pärast kurjasti näohalvatuse kujul kätte. Igatahes edaspidi ei kavatse ma sellist kurja endale küll teha.
Kui on pühad, siis pühigem :)
Rõõmsat aastavahetust kõigile!