---

Ma ütlesin sulle et maailm pole maailm
sa ei uskunud mind ja põlgasid täringud

Ma keelsin sind magamast tuulevaikuses
kuid sulle oli pehme ulmatu une tolm

Ma kuulutin ette su esimest surma
sa naersid mulle näkku veel pärast teist

Nüüd põleb su laubal pöörleb su soontes
häbi olla suudelnd seda mida ei ole

Nüüd hüüad sa tagasi kriidisel kisal
pilte mida sa küllalt ei usaldand

Nüüd tead sa et loobumus ning lõbu
on käärid mis lõikavad su pooleks

Ilmar Laaban