Elu finantspool

Ikka ja jälle puutub siit ja sealt kõrvu ennast lõhki laenanud kodanikest. Küll on tegu lihtsate inimestega (stiilis- midagi ei oska, aga kui 20 tonni maksate, siis ehitada/koristada võin küll), küll ka mõnede elualade spetsialistidega, kellele tervis selja pööranud. Üleliigne on vist lisada, et viimaseid tuleb ette küllap igal ajal, mitte ainult nüüd, samuti on nad end sellisteks puhkudeks siiski mingil moel kindlustanud.
Esimeste puhul hämmastab mind, ja on alati hämmastanud, laenuandja kriitikameele puudumine nende inimeste suhtes, kes ilmselt ise erilist analüüsioskust ei oma. On just see sihtgrupp pahatihti see, kes ei mõista, millele nad oma käe alla panevad. Ei mõista ka ette mõelda, et oma puuduliku hariduse ja oskustega (aga ka suhtumisega) on just nemad üks esimesi gruppe, kes tööturul peavad hakkama ringi vaatama. Ja paraku just tänu eelnimetatud omadustele võivad pikemaks ajaks otsinguid jätkama jääda.
Tänu sellise grupi olemasolule, on ilmnenud, et küündimatuid "elu igavesi lapsi", on küllap olnud palgal ka laenuandjate juures - nende töö viljad ilmutavad end nüüd, kui lihtne inimene oma laenu(de)ga puntras on, ega mõista järsku, mille eest ta peale laenu enda veel ka intresse tagasi maksma peab...
Jah, elu seadused on julmad, kuid see-eest ebaõiglased.
Kurb Karumõmm jätkab jälgimist. Side lõpp.
"Maalehe" artikkel "Kuidas rahadega toime tulla"
UQQJJKBD