Toosikannu

Reedel oli mul viimane tööpäev. Üsna kummaline, arvasin viimasel päeval tekkivat mingit kahjutunde sööstu- aga ei. Oli hea ja rahulik tunne- I'll go with the flow...
Nädalavahetusel olime Toosikannu puhkekülas. Sõit sinna oli elamus omaette, põhiliselt tänu Väga Eriskummalisele Bussijuhile. Väga sõbralik vana, aga... Kole Viriseja. Esteks oli tal sõidu eeltöö tegemata ja kuna meie olime bussis esimestel istmetel, siis rakendas ta meid teejuhtidena. Küll ei märganud ta teeviitasid, küll unustas et teederemont on seal, kust tema kavatses läbi põrutada. Kõik oli Häda-Häda ja seda väljendas ta lakkamatult valjuhäälsete kommentaaridega.
Sõidu tähthetk oli, kui ta pajatas lähikonnas hukkunud autotäiest noortest (kes kõik sisse põlesid) ja ise tagasi vaadates kõike seda seletas. Samal ajal muidugi unustas teed jälgida ja liikus vastassuunavööndisse, kus muide ligines kaubik... Õnneks ta siiski pööras pead kui kaubikuni jäi ca.20 meetrit ja tõmbas järsult kõrvale. Kohale ikka jõudsime, kuigi üsna närvilistena.
Toosikannul veetsime aega sõbralikul üritusel- tegutsesid workshopid ja toimusid sportlikud jõukatsumised. Ise neist osa ei võtnud, küll jalutasin ümbruskonnas ja tegin paar kena pilti.
Õhtupoolikul avastasime Väga Tõsise Isandaga, et õlu ja siider on tasuta- arvata oleks et sellisel puhul võiks end üsna umbe juua, kuid paar õlut ja siidrit jäigi me võimete piiriks. Selleks ajaks kui Singer Vinger esinemist alustas, olime me vist ühed seltskonna kainematest persoonidest. Minul tekkis isu tantsida- noorus tuli meelde :) Aga kuna Väga Tõsine Isand on väga mittetantsiv persoon, siis leppisin sellega, et tantsitasin Nakukest.
Õhtul aga nautisime vaadet Linnuteele ja udu tõusmist järvel.
Jumalaga puberteet! UQQJJKBD