Egotripp

Eile olin hommikul hirmus unine, kui Väga Tõsine Isand mind üles sakutas, et vaja lapsi kooli saata. Käänasin teise külje- veel natuke und!

Tööle jõudsin siiski õigeks ajaks ja hea oli, sest uute reeglite järgi peab seletuskirja kirjutama, kui üle 3 minuti hilined. Töökaaslased tulid kohe kallistama ja õnne soovima- ausalt öeldes, meele tegi rõõmsaks. Lasime oliividel, juustul, nachodel ja dipikastmel hea maitsta.
Väga kena päikeseline päev oli :)

Õhtul peale tööd hakkasin oma roosikestega töö juurest minema. Vastavalt vahepealsele raportile, oli Joorik läinud sõbra juurde, ja Väga Tõsine Isand juba koju jõudnud.

Et Väga Tõsine Isand sünnipäevadest lugu ei pea (tegu on oma ego upitamise ning austuse ja kingituste norimisega), otsustasin, et enne kui koju koristama ja toimetama lähen, tuulutan end veidi.

Üllatuseks helistas mulle Suure Venna kaasa, kel minuga enam vähem samal ajal sünna. Tegi ettepaneku- kui mul muid plaane pole, mida mul polnud- minna sushit sööma kahekesi. Olin kohe käpp, helistasin veel koju, et tulen hiljem. Nagu olin arvanudki, siis sellele vastuväiteid ei olnud.

Sushit sööma me küll ei jõudnud- restoran oli remondis. Aga jalutasime veidi ja lõpuks astusime sisse ühte vanalinna hiinakasse. Toit oli hea, juttu jätkus kauemaks. Koju asutades tegime veel mõnesuguseid plaane nädalavahetuseks.

Teel helistasn koju ja uurisin, kas on vaja poest läbi käia, oma üllatuseks sain teada, et kõik vajalik on juba olemas.

***

Uksest sisse saanud, märkasin köögilaual lillekimpu, kaarti ja laste joonistusi.

Olin nagu puuga pähe saanud- esimest korda vist üle 10 aasta midagi niisugust!

Ahju oli söök sooja jäetud ja toas istus töösse mattunud Väga Tõsine Isand, kes minuga terve järelejäänud õhtu pea ühtegi sõna ei vahetanud.... Väga kahju, et selline hulk ettevalmistusi nii näotult vastu taevast lendas :(

Ääretult nõme oli/on olla, kuigi ma pole kunagi kusagil selgeltnägemise võimega kiidelnud.

Ärge palun panustage minu selgeltnägemise võimele, mul lihtsalt ei ole seda.

Side lõpp.