Kapp

Kapid on vajalikud mööblitükid. Kui riidekappi pole, on üks igavene rist ja viletsus.
Ühel päeval ostsime lastele nii vajaliku suure 2m kõrguse riidekapi, mees tellis ta sobivaks päevaks koju.
Rõõmus päev saabus, kapp toodi pisut enneaegugi. Lapsed võtsid selle kodus vastu. Ei tulnud nad selle peale, et lasta kapidetailid mujale panna, kui kitsasse esikusse.
Võtsin end töölt varem lahti ja tõttasin koju, meeski lubas tulla tavapärasel ajal, 6 paiku, palus et ma hakkaks kapi detaile kokkupanekuks ette valmistama.
Kodus võtsin ühe raske paki teise järel lahti, paigaldasin tappe, kruvisid ja polte. Aeg lendas ja järsku märkasin, et kell on kole palju, kuid meest ei kuskil. Istusin just puhkama, kui ta tuligi kella 8 paiku.
Edasi tuleb sulgudes pikk ja sitt jutt, mille võib soovi korral vahele jätta.
(Koju jõudnud, küsis mees kohe mis kell on. Teada saanud, hakkas närveldama, et tal oli kokkusaamine matemaatikaõpetajaga kokku lepitud ja tema sellele nüüd hiljaks jäänud :O
Mõtlesin hämmeldunult, et ei tea sellest kokkusaamisest midagi- eelnevatel päevadel ega sama päeva lõuna ajal, kui ta palus mul kapi detailid ette valmistada, polnud ta mulle midagi sellisest takistusest maininud. Et see just nüüd pidi olema, kui kõik kohad lahtisi mööbliplaate täis on!
Ja samas sain ka sisimas tigedaks- oi kui tüüpiline, ega see siis esimast korda ole, et mehel just siis kiired asjad vahele võetud, kui kodus midagi teha vaja! Eriti nõme, et kapi kohaletoomise aja valis ta ise vastavalt oma võimalustele.
Ühesõnaga ütlesin talle, et hakaku siis astuma.
Selgus aga, et kohtumine pidi aset leidma Skype vahendusel ja juba kell 6 (selleks puhuks oli mees kõrvaklappe ostmas käinud). Eks ta asus siis toolileeni ja arvuti vahele tihendiks oma uute klappidega. Minu üllatuseks oli inimene teisel pool Skype ta kannatlikult ära oodanud ja juttu ning naeru jätkus neil kauemaks. Täpselt nii kauaks, kui võttis minul ja 10 a lapsel aega kapi kokkupanekuks. )
Ühesõnaga, kui olid jäänud veel 5 viimast kruvikest kapi papist tagaseina fikseerimiseks, saabuski tegevuspaigale minu "pikk ja sirge, täis kirge". Kuid selleks oli ilmselgelt liiga hilja- kõik jõu- ja ilunumbrid olid juba sooritatud. Ei ole eriline näägutaja tüüp, kuid ai kuidas ajas kähvama, et kadugu minema- hilja juba!

Ja tema ei saanud siiralt aru, mis nüüd’s viga on?

Minu tähelepanekud:

1. Naisi ja lapsi ei maksa alahinnata. Ja mõned mehed ei alahindagi, jättes neile just nii suure koorma, mida nad vaevu kanda jaksavad. IRW.
   
2. Kokkulepped, mis arutatakse mitu korda läbi: ja pärast seda, kui on kindlaks tehtud eelnevate kokkulepete puudumine, tuleb teine pool kriitilisel hetkel lagedale veel mingite eelnevate ideedega, mis ilmtingimata takistavad tal mingis vajalikus ürituses osalemast.
   
3. Usalda, aga kontrolli. Õpi lastelt, nende isa ei pruugi neist eriti erineda.